Ehitati esimene vabrik väljaspool Groningeni. Natuke aega hiljem ehitati Emdenisse harukontor, et rahuldada ka Saksamaal kasvavat nõudlust.

Veel ühe vabriku avamine Groningeni tööstuspiirkonnas. Hiljem täiendati seda kompleksi kvaliteedikontrolli ja uute toodete väljatöötamise laboriga.

Sikkens tõi turule tselluloosilaki, mille tootmine toimus spetsiaalses vabrikus. Uut pihustatavat lakki kasutati eriti laialdaselt tööstuses.

Sünteetilise lakiga Rubbol AZ algas värvimises uus ajastu. Juba tol ajal teavitas Sikkens vastavas valdkonnas tegutsevaid inimesi pidevalt kaasaegsetest toodetest ja töötlemismeetoditest.

Kogu ettevõte kolis Groningenist Sassenheimi. Teise maailmasõja tõttu tekkinud pausi kasutas Sikkens oma laborites kunstvaikude väljatöötamiseks.

Arendustöö sõja ajal viis kunstvaiguvabriku "Synthese" rajamisele. Tänapäeval on selle nimeks Akzo Nobel Kunstharze. Lisaks juurutas Sikkens tõhusa jooksevremondiplaani, mis tagas hoone pikaajalise kaitse ja aitas kokku hoida kulusid.

Need sulavad kokku ettevõttega Koninklijke Zwanenberg Organon (KZO).

KZO ühendati siis firmaga AKU (Algemene Kunstzijde Unie) ja nii tekkis Akzo. Saksamaal osteti firma Lesonal Farbfabrik ning Prantsusmaal Astral, mis moodustasid koos Sikkens-kontserniga ettevõtte Akzo Coatings. Sellega oli loodud alus kasvuks Lääne- ja Ida-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias ja Aafrikas.

Akzo ühines Rootsi äriühinguga Nobel, mis on alates aastast 1871 spetsialiseerunud lakkidele ja polituuridele, firmaks Akzo Nobel. Säilisid sellised tuntud kaubamärgid nagu Rubbol Lacke, Cetol Lasuren, Alpha Wandfarben ning nende aastast 1792 tuntud kvaliteet.

Disney ja McDonald’s valisid puitkomponentide viimistlusvahendite ülemaailmseks tarnijaks Sikkensi.

Äriüksusest Sikkens Holzbau saab Sikkens Wood Coatings, et rõhutada asjatundlikkust puiduviimistlusmaterjalide valdkonnas.